Senin, 30 Mei 2016

KUIDADOS ENFERMAGEM KONA BA TRAUMA KRANIUM


KUIDADOS ENFERMAGEM KONA BA TRAUMA KRANIUM





ELABORA HUSI :                                                           

1.      Adão do Carmo de Jesus       
2.      Cesaltino Noronha Pereira
3.      Cristiano P. dos Santos
4.      Herminha Ximenes
5.      Roberta dos Santos






ESCOLA SUPERIOR DE ENFERMAGEM
FAKULDADE MEDICINA CIÊNSIA DE SAÚDE
UNIVERSIDADE NACIONAL TIMOR LOROSA’E






Dilli , Março de 2016









B.     LIA MAKLOKE

Ami estudante Universidade Nasional Timor Loro-sa’e (UNTL), Fakuldade Medisina Siensia De Saúde, departamento Enfermagem liu-liu ami 3º ano sira, ami hotu nia haka’as an atu elabora servisu ou testu tuir nia títulu ne’ebe profesor ou dosente fo mai ami, títulu  KUIDADUS ENFERMAGEM KONA-BA TRAUMA KRANIUM”.
Husi títulu ida ne’e ami bele haka’as an atu elabora no hatene kona ba oinsa fo kuidadus enfemagem ba pasiente ida no oinsa ami estudante sira bele hatene no kompriende diak kona asaun enfermagem nia. Iha títulu ida ne’e dia’k teb-tebes mai ami estudante sira.
Husi títulu ne’ebe mak dosente fo ba ami, bainhira ami sira iha vontade makas atu buka no deskobre tuir ami estudante sira nia badinas. Badinas atu buka, badinas atu hakerek, badinas atu le’e no badinas halo sondazem ka peskiza ba saida dei’t mak ami hetan ka ami estudante sira hasoru iha dalan ba prosesu aprendizagem iha área universitariu ba edukasaun iha ensinu superior nian.
Tamba liu husi edukasaun maka foti sa’e estudante universitariu hotu-hotu nia kapasidade intelektual. Intelektual, ética, moral, disiplina hotu-hotu ne’ebe ami hasoru no enfrenta iha área universitariu la saugate maibe nu’udar pasu ida atu ami bele kompete ba mundu ohin loron ne’ebe hasa’e tebes nia kualidade iha eventu oi-oin liu husi informasaun hanesan internet, televisaun, jornais,livru no modelu komunikasaun sira seluk ne’ebe liu husi entrevista no seluk-seluk tan, i liu husi prosesu sira ne’e iha área edukasaun universitariu hotu sei to’o nia rohan i sei sai hanesan pasu no profisaun ida.












B.     AGRADECIMENTU
Uluk nana’in ami la haluha hato’o ami nia agradecimento ba aman Maromak liu husi nia kbi’it tomak  fó mai grupu lima (V) hodi elabora ami nia trabalho ho diak no susesu  I no mós la haluha hato’o mós ami nia agredece wa’in ba professor  Ostelino da Silva L.Enf, ne’ebe mak fó ona trabalho ida ne’e  ba ami hodi bele aumenta ami nia konhesimentu liu-liu iha area Enfermagem Cirurgia II nia.  Nó hato’o mós ami nia agrdece wa’in ba kolega sira ne’ebe mak fó sira nia ideia hodi suporta ami no ikus finaliza ami nia trabalho ida ne’e no mós liu-liu ba kolega sira husi grupo lima (V) ho ami hotu nia servisu hamutuk ho di’ak  to’o ohin loron finaliza ami nia trabalho ne’e ho diak.
Ikus liu ami mós la haluha hato’o ami nia agradece wa’in ba mestre Ostelino da Silva ne’ebe mak fahe ona tempu hodi lé ami nia monografia ida ne’e, ami hato’o ba mestre karik iha monografia ida ne’e elebora la tuir sistemátiku karik ami husu deskulpa no ami sujere liu ba mestre atu bele hadi’a ami monografia ida ne’e diak liu tan karik la tuir padraun sistematiku ne’ebe mak prepara husi mestre.
No ikus liu ami husi grupu  lima (V) la haluah hato’o ami nia obrigado wa’in  liu-liu ba mestre no mós kolega sira hotu.















C.      INIDICE
LIA MAKLOKE................................................................................................................. i
AGRADECIMENTU........................................................................................................ ii
INDICE .............................................................................................................................. ii
KAPITULU I...................................................................................................................... 1
D.    INTRODUSAUN................................................................................................................ 1
1.1.BAZE FUNDAMENTAL............................................................................................. 1
1.2.OJETIVUS................................................................................................................... 2
a.      Jeral......................................................................................................................... 2
b.      Especifiku............................................................................................................... 2
E.     CAPITULU II.................................................................................................................... 3
ENKUADRAMENTU TEORIKA.................................................................................... 3
2.1.Definisaun..................................................................................................................... 3
2.2.Kauzas ......................................................................................................................... 3
2.3.Sinais sintomas............................................................................................................ 4
2.4.Klasifikasaun.............................................................................................................. 4
2.5.Anatomia no fisiolojia.................................................................................................. 5
2.6.Fisiopatolojia................................................................................................................ 8
2.7.Komplikasaun............................................................................................................... 8
2.8.Tratamentu................................................................................................................... 9
2.9.Konseitu no kuidadus enfermajem........................................................................... 10
2.10.  Investigasaun Enfermajem.................................................................................... 20
1.      Asesmentu................................................................................................................ 20
2.      Analisa data............................................................................................................ 22
3.      Formulasaun problema......................................................................................... 22
4.      Intervensaun de enfermajem................................................................................. 23
5.      Implementasaun de enfermajen............................................................................ 25
6.      Avaliasaun de enfermajen..................................................................................... 29

F.     CAPITULU III................................................................................................................ 31
1.      Konkluzaun............................................................................................................... 31
2.     Bibliografias............................................................................................................... 31








D. KAPÍTULO I
INTRODUSAUN
1.1.BAZE FUNDAMENTAL
Trauma cranium hanesan kauza bele hamate ema no halo ema defisiente liu-liu ba jovem sira maior parte akontese tamba hetan asidenti trafiku (Mansjoer, 2007).
Hanoin katak 100.000 pessoas ne’ebe mak mate kada tinan barak liu husi 700.000 hetan trauma cranium ne’ebe precisa halo tratmentu iha hospital, 2:3 husi idade 30 ho nia total mane mak barak liu duke feto, iha maior parte pasiente hotu ne’ebe mak hetan trauma cranium iha signifikante hasoru trauma ba iha parte orgaun sira hotu (Smeltzer and Bare, 2002 ).
Iha tipu sira  ne’ebe mak hatudu trauma ulun mak hanesan, trauma ulun simples, trauma ulun natón no trauma ulun todan. Kuidadus enfermajem ba trauma ulun ou kuidadus enfermajen ba trauma ulun ne’ebe mak diak ba trauma ulun simples, trauma ulun natón, trauma ulun todan tenke halo atendementu ne’ebe mak apropriadu. Trauma ba iha cerebru hetan kauza no influensia ba iha sistema nervozu central  sei fó influensia ba nivel konsiensia ne’ebe mak menus. Parte ezaminasaun ne’ebe mak presiza halo identifikasaun ruma karik iha trauma ba funsaun cerebru nia ne’ebe mak kauza husi trauma ulun.
Iha parte balun iha fatin asidenti no durante halo transferensia moras ba iha hospital, avalia ba asaun ne’ebe mak hahú husi sala urjensia ne’e importante atu hatudu ba iha intervensaun no prognostiku kontinua. Halo resusitasaun, anamnesis no ezaminasaun fiziku jeral ho neurolojia tenke halo hanesan. Sistematiku ne’ebe mak besik atu hamenus dalaruma liu husi evaluasaun ba Sinais Vitais. Nivel asidente trauma ulun, sai mós hanesan natón ne’ebe mak hatudu nia indikasaun bainhira pasiente to’o iha hospital (Sjahrir, 2004).





1.2.OBJETIVUS
a.      Objectivo Geral
Estudante bele fo kuidadus enfermagen ba pasiente ho problema  trauma ulun  ne’ebe makaas, hodi utiliza persepsaun gestaun enfermagen ho los no klaru no tenke hanesan ho estandarte enfermagen ho professional
b.      Objectivo Espesífiku
Ø  Estudante bele halo asesmentu ba pasiente ne’ebe mak hetan trauma ulun ho makaas.
Ø  Estudante bele identifika dadus hodi determina problema enfermagen ne’ebe mosu ba pasiente ho trauma ulun makaas.
Ø  Hatene prinsipiu inplementasaun kuidadus enfermagen bá pasiente ho trauma ulun ne’ebe makaas.
Ø  Hatene no kompriende entre teoria ho pratika iha baze.














E. KAPÍTULO II
ENKUADRAMENTO TÉORIKA
2.1        DEFINISAUN
Trauma ulun hanesan influensia ida husi serebru ne’ebe mak relasiona ho la hamosu hemorajia intestinal iha substansia serebru nia laran, la tuir deskontinuidade husi serebru (Suriadi dan Yuliani, 2001).
Tuir Brain Injuri Association of America (2001) mensiona katak trauma ulun hanesan estrgus ida ba ulun, maibe la ho karaker kongenital no mós degenerativa, maibe kauza husi atakasaun fisiku husi liur, ne’ebe mak bele hamenus ka muda konsiensia ne’ebe mak hamosu estragus ba iha kapasidade kognitivu no fiziku nia.
Trauma ulun hanesan influensia ida ba funsaun normal kakutak nia tamba trauma ne’ebe simples no trauma agresaun no trauma husi kro’at. Dificiente neurolojia akontese tamba estraga husi substansia alba, iskemia, no influensia ba peso tamba hemorajia, no edema serebral iha area tecidus kakutak nia (Batticaca, 2008).

2.2        KAUSAS
Kauza husi trauma ulun mak hanesan hetan asidenti trafiku humanu, mak hanesan monu, hetan trauma ruma bainhira halo ezerciciu ruma, trauma ulun aberta akontese bei-beik kauza husi ema sona ho tudik ka sasan kroat ruma (Corwin, 2000).
Tuir Hudak no Gallo dehan katak kauza husi trauma ulun hanesan trauma ne’ebé halo diferensia sai fator 2 mak hanesan :
Ø  Trauma primariu, akontese tamba impaktu direita no mos indireita.
Ø  Trauma sekundariu, akontese tamba trauma nervosu ne’ebé haluan, hipertensaun intracranial, hipoksia. Hiperkapnea ou hipotensia sistemika.





2.3  SINAIS NO SINTOMAS
Ø  Lakon konsiensia menus husi 30 minutus ou bele liu
Ø  Iritabilidade
Ø  Kamutis
Ø  Laran sae no muta
Ø  Ulun moras
Ø  Hetan hematoma
Ø  Kolen
Ø  Difisil atu hader
Ø  Karik fratura, dalaruma iha likuidu serebro espinal  ne’ebe sai husi inus no tilun karik fratura ruin temporal.
2.4  KLASIFIKASAUN
Trauma ulun hetan klasifikasaun mak hanesan tuir mai ne’e :
1.      Tuir mekanisme
a.       Trauma fiziku : hanesan trauma ne’ebe mak akontese tamba kauza husi asidenti ne’ebe lori motor, iha tempu olaraga, asidenti bainhira tempu servisu, no mós trauma mosu husi agresaun sira.
b.      Trauma direita hanesan trauma ne’ebe mak akontese tamba hetan tiru no mós ema sona ho sasan sira ne’ebe mak kro’at.
2.      Tuir peso trauma
                                  The traumatic coma data banck halo klasifikasaun ba GCS (Mansjoer, dkk, 2000) :
a.    Trauma ulun menor (grupo ba risku ne’ebe mak tun) mak hanesan GCS 14-15, pasiente konsiente no tuir orientasaun, lakon konsiente ou amnesia kleur liu husi 30 menit, la iha intosikasaun ba alcohol no aimoruk ruma, kliente sente moras no okupadu hela, la hetan fratura ruma husi kakorok, hematoma, la iha kriteria ne’ebe mak hatudu trauma ulun natón to’o grave.
b.    Trauma ulun natón (grupu risku ne’ebe mak natón ) mak hanesan GCS 9-13 (konfujaun, letarjia no estupor), pasiente la lakon konsiente , no sei bele tuir orientasaun simples, lakon konsiente ka amnesia liu husi 30 menutu husi 24 horas nia laran.
c.    Trauma ulun todan (grupu risku bo’ot) hanesan GCS 3-8 (koma) nivel konsiensia nia menus ho progresivamente, lakon konsiente ka amnesia liu 24 horas, sinais neurolojia fokal, trauma ulun penetrasaun, ka fraktur makás halo depresaun ba iha cranium.


2.5              ANATOMIA NO FISIOLOGIA
 
2.5.1                 KULIT ULUN
Iha parte ne’e laiha vaso sanguineo. Karik naklees, vaso sanguine sira ne’e sei halo vasokonstriksi ne’ebé bele kauza lakon raan barak. Iha vena emiseria no diploika ne’ebé bele lori infeksaun bá kulit ulun nian to’o iha ruin (intracranial) trauma bele kauza abrasi, kontusio, laserasi ou avulasi.
2.5.2                 RUIN ULUN
Kompostu husi calvaria (atap tengkorak) no basis eranium (dasar tengkorak). Fraktur ruin hanesan danos kontinuitas kranio kauza husi trauma. Fraktur calvarea bele forma risku (liners) bele non impresi (labele tama/presaun bá laran). Ruin ulun nian kompostu husi parede rua (2) ne’ebé separa husi ruin ocos (berongga), parede liur (tabula eksterna) no parede laran (tabula interna).
2.5.3                 KAMADA HODI PROTÉGÉ KAKUTAK/MENINGES
Kakutak falun ho membrana kakutak (meninges) ne’ebé komposto husi kamada 3 mak hanesan :
a.       Durameter
Kamada liur, husi tesidu kesi mahar no forsa ne’ebé nia karakteristika rijo (tough), mahar no la elastika, hanesan fibra no ho kor malahuk.
b.      Arachnoid
Membrana iha parte klaran, ho nia karakteristika mihis no macio (lembut). Kor mutin tamba raan laiha parte ne’ebá, iha pleksus khoroid ne’ebé produs likidu serebrospinal (CSF) iha villi ne’ebé halo absorsaun CSF iha tempu raan tama bá iha sistema (kauza husi trauma, aneurismu, stroke).
c.       Piameter
Membrana ne’ebé iha laran, hanesan parede ne’ebé mihis, transparante ne’ebé taka kakutak no haluan bá iha kamada kakutak hotu.

2.5.4        KAKUTAK
Kakutak iha iquor cerebro Spiraks. Danos bá iha kakutak bele hetan iha trauma ulun bele akontese liu husi mistura 2 :
˗          Efeitu direita trauma bá iha funsaun kakutak.
˗          Efeitu ne’ebé kontinua husi selula kakutak ne’ebé reasaun hasoru trauma.
Karik iha relasaun direita entre kakutak ho eksternu (fraktur cranium aberto, fraktur basis cranium ho likidu kakutak sai husi inus/tilun), hanesan kondisaun ne’ebé perigu tamba bele hamosu inflamasaun kakutak.
Bele bubu (pembekakan) iha kakutak (edema serebri) no tamba kraniu hanesan fatin ne’ebé taka metin.
Serebrum, kompostu husi lobus 4, mak hanesan :
a.       Lobus Frontal
Sentral bá funsaun intelektual ne’ebé a’as, hanesan abilidade atu hanoin abstraktu no logical, koalia (area broka iha hemisfer karuk), sentru emosaun.
Sentru kontorola movimentu voluntariu iha gyrus presentalis (area motorik primariu).
Iha area asosiasaun motorik (area premotor).
b.      Lobus Parietal
Sentru konsiensia sensorial iha gyrus postsentralis (area sensorial primariu).
Iha area  asosiasaun sensorial.
c.       Lobus Temporal
Sai hanesan formasaun no progresu emosaun
Sentru audiusaun.
d.      Lobus Oksipital
Sentru bá vizaun no area asosiasaun vizaun : interpretasaun no prosesu bá estimulasaun vizaun ne’e husi nervu optiku no halo asosiasaun estimulasaun  ho informasaun nervus seluk no memoria.
Sai hanesan lobus ne’ebé ki’ik.


Diensefalon kompostu husi talamo, hipotalamo no glandula hipofise:
a.       Talamo
Sensorik-motorik.
Simu-lori informmasaun bákortek serebru.
b.      Hipotalamo
Temperature no emosaun.
c.       Glandula Hipofise
Iha hormonio no nia funsaun kontrola husi glandula ne’e. Hipofise lobus anterior produz hormonio prolaktina, TSH, ACTH, Lh. Lobus posterior iha hormonio ADH.















2.6           FISIOPATOLOGIA
Trauma ulun hetan kauza husi estragus ba iha estrutura, porezemplo estragus ba iha parenkim kakutak nia, estragus ba iha vasus sanguineos sira, hemorajia, edema no disturbiu ba iha biokimia kakutak nia hanesan hamenus ba iha adenosis tripospat, mudansa ba iha permiabilidade vesikular nia.
Patofisiolojia trauma ulun fahe ba prosesu rua mak hanesan trauma ulun primaria no trauma ulun sekundaria, trauma kepala ulun primaria hanesan procesu biomekanika ne’ebe mak akontese direitamente bainhira forma ulun nia la los no hetan estragus ba iha tecidus kakutak ninia. Ba trauma ulun sekundaria akontese kauja husi trauma ulun primaria, mak hanesan kauza husi hipoksemia, iskemia no hemorajia.
Hemorajia ba kakutak akontese tamba hematoma mak hanesan hematoma ba iha epidural, ne’ebe mak akumula entre perioteum kakorok ho durameter, subdural hematoma kauza akumulasaun ran ba iha area durameter ho subaraknoide no intr-erebral, hematoma hanesan akumulasaun ran iha tecidu serebru nia. Akontese mate ba sofrimentu trauma ulun akontese tamba hipotensia ba influensia autoregulasaun, akontese autoregulasaun mosu husi perfuzaun tecidus kakutak no ikus liu akontese ba iha iskemia tecidus kakutak nia (Tarwoto, 2007).
2.7                       KOMPLIKASAUN
Ø  Hemorajia
Ø  Vajamento bá iha kakutak
Ø  Infeksaun iha kanek ou sepsis
Ø  Mosu edema serebru
Ø  Mosu edema pulmonum neurogenik, tamba elevasaun iha presaun intracranial.
Ø  Moras iha ulun bainhira pasiente sadar.
Ø  Konvulsaun








2.8  TRATAMENTO
Jeralmente halo jestaun terapeutiku ba pasiente ho trauma ulun mak hanesan tuir mai ne’e:
Ø  Observasaun 24 horas
Ø  Karik pasiente sei  muta entaun haruka pasiente halo uluk jejum
Ø  Fo terapia intravenosa karik hatudu indikasaun ruma.
Ø  Labarik haruka nia deskansa ou toba latan
Ø  Fo aimoruk profilaksis karik iha indikasaun
Ø  Fo aimoruk analgesika
Ø  Halo operasaun karik iha indikasaun
Atu halo jestaun ba pasiente trauma ulun bele utiliza metodu:
Ø  Ba pasiente hotu ho trauma ulun/ kakorok hasai foto ba iha ita nia ruin kotuk cervical kolar foin ita husik depois ita espera katak ruin servical hotu C1 – C7 ho normal.
Ø  Ba pasiente hotu ho trauma ulun naton no mos makaas, halo prosedur hanesan tuir mai, tau soru ho solusaun normal salin (Nacl 0,9%)/solusaun RL no solusaun ida ne’e la aumenta ou hamosu edema serebral.
Halo CT scan, ba pasiente ho trauma ulun minoria, naton no makaas iha evaluasaun tenke iha:
Ø  Hematoma epidural.
Ø  Ran iha subaraknoid no infra ventrikel.
Ø  Kontusio no hemorajia iha tesidu kakutak.
Ø  Edema serebral.
Ba pasiente ne’ebe mak koma :
Ø  Elevasaun ulun 300.
Ø  Hiperventilasaun: intubasaun no fo ventilasaun mandotorika intermitten ho velosidade 16 – 20X/minute ho volume tidal 10 – 12 ml/kg.
Ø  Fo manitol 20% 19/kg intravena iha 20 – 30 minutus.
Ø  Monta  kateter foley.
Ø  Halo konsultasaun ba tesidu ne’ebe mak opera ba karik hetan indikasaun operasaun.
2.9.         KONSEITU KUIDADUS ENFERMAGEM
1.         Prosesu Enfermagem
3.1     Definisaun
Prosesu enfermagem hanesan etapa ne’ebe mak sistematiku hodi defini problema kliente nian, formula planu hodi resolve problema sira ne’ebe mak identifika ona, halo implementasaun ba planu asaun sira no halo avaliasaun hodi avalia formulasaun ba planu /atividades sira ne’e efektivu duni hodi resolve problema sira ne’ebe mosu (Yura,1978 citado por Ali, 2001).
a.      Objetivu procesu enfermagem
Atu hetan resultadu ba kuidadu enfermagem nebe ho kualidade , eficaz, eficiente, tuir necesidade.
Ba implementasaun normalmente halao ho sistematiku, dinamiku & iha kontinuasaun
b.      Funsaun procesu enfermagem
v  Sai hanesan padraun hodi fo orientasaun nebe mak sistematiku no iha natureza ba sientifika
v  Sai hanesan karakteristika ba profesionalismu husi kuidadu enfermagem
v  Pasiente sira hetan kuidadu enfermagem nebe mak optimo.
c.       Benefisiu ba utilizasaun procesu enfermagem
Ba pasiente :
v  Servisu enfermagem nebe kualidade, eficaz e eficiente
v  Pasiente livre hato’o nia opiniaun
v  Procesu nebe sistematiku bele alkansa procesu sikatrizasaun
Ba Pesoal Enfermagem :
v  Kapasidade intelektual no  desenvolvimento pesoal enfermagem nian nebe autonomia
v  Melhora  independensia pesoal enfermagem
v  Aumento satisfasaun ba pesoal enfermagem nian
Ba Komunidade :
v  Komunidade bele hetan asistensia nebe ho kualidade diak
Ba Instituisaun/Hospitais :
v  Aumento visitante
v  Imagem hospital sai diak
d.      Faze prosesu enfermagem
1.      Asesmentu Enfermagem
2.      Diagnóstiku Enfermagem
3.      Intervensaun Enfermagem
4.      Implementasaun Enfermagem
5.      Evaluasaun Enfermagem
                                                                                                      
3.2           Assesmentu  Enfermagem
Asesmentu hanesan tentativa ba koleta dados nian nebe kompleta no sistematiku.
Fase ne’e inklui :
-          Koleta dados
-          Analise data
-          Defini diagnostiku enfermegem.
Tipo de dados :
v  Data subjetive:
Data nebe hetan husi keisa ou sentimento pasiente sira nian ou husi familia moras nian.
            Ex : pasiente hatete laran sae & muta
v  Data objetive :
            Data nebe hetan liu husi exame, sukat no halo observasaun ruma
            EX : Tensaun Arterial (TA), Respiratory Rate (RR), Pulsus, Temperatura (T).
Metodu coleta de dados :
v  Entrevista/interview
v  Observasaun
v  Exame fisico (Inspeksaun, Palpasaun, Perkusaun & Auskulta)    Head to toe, ROS, Pola Gordon
v  Estudo literatura
v  Estudo dokumentasaun
v  Kolaborasaun ho equipa profesional saude sira seluk
Sistematika
  1. Data geral (Identidade) Pasiente
  2. Keixa prinsipal
  3. Istoria presente moras nian
  4. Istoria pasadu moras nian
  5. Istoria moras familia nian
  6. Istoria socioekonomia








Examinasaun Fisiku
  1. Utiliza ka lae equipamentu suporta
  2. Examinador hola parte iha sorin los pasiente
  3. Maneira :
            Inspeksaun      : hare
            Palpassaun       : kaer
            Perkusaun        : baku (dere)
            Auskulta          : rona
Head to Toe Examination :
v  Kondisaun geral
v  Sinais vital
v  Ulun
v  Matan
v  Tilun
v  Inus
v  Ibun no nehan
v  Kakorok
v  Thoraks :
v  Pulmaun : (IPPA)
v  Fuan : (IPPA)
v  Abdomen : (IAPP)
v  Genitalia
v  Ekstremidade : Superior ho Inferior

Asesmentu functional
v  Pola persepsaun saude no gestaun saude
v  Pola deskansa no toba
v  Pola aktividade no treino nian
v  Pola nutrisaun
v  Pola eliminasaun
v  Pola hygiene pesoal
v  Pola funsaun no relasaun
v  Pola hanoin no persepsaun
v  Pola auto konseptu
v  Pola auto persepsaun
v  Pola seksual no reproduksaun
v  Pola fiar no valores
Ezame Diagnostiku
v  X – Ray,
v  EKG,
v  USG,
v  CT SCAN,
v  MRI.




Análise Data
v  Análise data katak kapasidade atu  desenvolve hanoin ne’ebe kritiku tuir  kapasidade hanoin nian ne’ebe rasional, tuir formasaun científica.
v  Passo ba análise data: :
      Agrupa  data
      Tabulasaun data
v  Formulasaun problema enfermagem
Formula ba problema enfermagem nian, hodi nune’e bele forma nia intervensaun sira tuir necesidade kuidadu enfermagem nian.



3.3     Diagnostiku Enfermagem
Diagnostiku Enfermagem katak  response individu ba problema saude nebe aktual no potensial (ANA citado por Ali, 2001).
Diagnostiku Enfermagem katak  deklarasaun ne’ebe badak no klean konaba kondisaun saude pasiente nian (Ali, 2001)
Problema saude nian ne’e inklui :
·            Ignorancia konaba oinsa atu reduz necesidade loro-loron asosiadu ho (a/h) ninia saude.
·            Falta vondate pasiente nian atu reduz necesidade loro-loron asosiadu ho (a/h) ninia saude.
·            Falta vondate pasiente nian atu  atende necesidade loro-loron asosiadu ho (a/h) ninia saude.



Objetivu Diagnostiku Enfermagem
v  Identifika problema asosiadu  ho response pasiente ba estadu saude nian
v  Identifika fator nebe sai hanesan kauza ou etiologia   ba problema nian
v  Identifika abilidade pasiente nian atu prevene ou rezolve problema sira nebe iha/mosu
Prioridade ba problema enfermagem
v  Prioridade bazeia ba :
-          Importancia (Urgencia)
-          Lalais (Tempu)
-          Hirarkia Maslow
Karakteristika Diagnóstiku Enfermagem ne’ebe diak
v  Ilustra response pasiente nian (Ignorancia, falta vontade, inkapacidade)
v  Orienta liu ba nesesidade báziku humanu bazeia ba hirarkia maslow
v  Altera tuir response pasiente nian em relasaun ho moras
v  Inklui orientasaun/ konselhos ba CE nebe professional & autonomia
3.4        Intervensaun Enfermagem
Plano Cuidadus Enfermagem katak dokumentasaun nebe regista konaba intervensaun no planu enfermagem nian (Hunt & Mark, 2001).
Plano Ccuidadus Enfermagem katak defini formulasaun objetivu, asaun no avaliasaun  Cuidadus Enfermagem ba pasiente bazeia ba análise dados hodi nune’e problema saúde ka enfermagem nian bele  resolve (Ali, 2001).
Objetivu intervensaun enfermagem
v  Identifika fokus enfermagem em relasaun ho  kliente,
v  Fo diferencia responsabilidade entre enfermeiro ho professional saude sira seluk,
v  Fornese kriteria ba avaliasaun enfermagem,
v  Fornese padraun ba redasaun leitura,
v  Komunika ho pesoal enfermagem sira seluk konaba saida mak implementa ona,
v  Fornese outcomes
3.5        Implementasaun Enfermagem
Implementasaun katak inisiativa husi planu asaun hodi atinji objetivu nebe especifiku (Iyer, 1996).
Implementasaun enfermagem hanesan faze da-ha’at husi procesu enfermagem. Implementasaun enfermagem tenki asosia ho planu enfermagem.
Prinsipiu durante halao asaun enfermagem :
˗          Saudasaun
˗          Sorriso
˗          Respeito
˗          Paciente
˗          Gratidaun
Implementasaun enfermagem tenki ho :
˗          Respeito
˗          Inovativu
˗          Rasionalidade
˗          Integradu
˗          Bele no otonomia
Fase implementasaun asaun enfermagem :
1.      Fase intrudusaun
2.      Fase implementasaun
3.      Fase terminasaun
Faze introdusaun
v  Review ba asaun enfermagem antisipada,
v  Analise ba konesemento no skill,
v  Hatene konaba komplikasaun ne’ebe sei akontese,
v  Prepara equipamentos,
v  Prepara ambiente ne’ebe kondusivu,
v  Identifika aspeto leis no etika
Faze implementasaun
v  Independente
v  Interdependente
v  Dependente
Faze Terminasaun
v  Validasaun
v  Evaliasaun ba  rezultadu
3.5           Avaliasaun Enfermagem
Avaliasaun hanesan faze da-limak ba buat ne’ebe planea tiha ona no hodi hare balansu ba estatuto saude kliente ka pasiente nian relasiona ho atinjimento ba objetivu ( Griffith and Christensen, 1986).
Sucesu ba avaliasaun sei hare ba komparasaun entre nivel independencia pasiente nian iha ninia atividades loro-loron em relasaun ho nivel saude pasiente nian tuir objetivu ne’ebe planea ona.
Objetivu Avaliasaun
Hodi hare ba kapasidade kliente nian ba atijimento metas.
Procesu Avaliasaun
v  Sukat atinjimento ba objetivu kliente nian.
v  Kompara dados ne’ebe elabora tiha ona ho atinjimento ba objetivu.
Avaliasaun sei inklui :
v  Kognitivu
v  Psikomotor
v  Afektivu
v  Alterasaun ba funsaun isin-lolon nian.
Targetu Avaliasaun
v  Prosesu kuidadus enfermagem, sei bazeia ba objetivu & sasukat sira nebe formula ona.
v  Rezultadu husi asaun enfermagem, sei bazeia ba objetivu & sasukat sira nebe planea ona.
v  Rezultadu Avaliasaun :
-          Objetivu atinji
-          Objetivu atinji parte balun deit
-          Objetivu la atinji.
















2.10.        INVESTIGASAUN ENFERMAJEM  HO PASIENTE TRAUMA KRANIUM
Kasus
Sr. F.B, tinan 24 hetan  AT no tama iha BU HNGV Dili iha 10/05/2016 ho diagnostiku trauma Cranium. Dados preliminaries apresenta husi familia katak  hetan asidente trafiku baku nia ulun direitamente ba rai, no raan sai barak,  husi exame fiziku hetan iha Trauma iha ulun no nivel konsiensia  tun ho valor GCS:  E1, V2, M1,. Observa ba nia sinais vitais : RR 20 x/mnt, P 110 x/mnt, PA  60/40 mmHg T 36,5. Rezultadu CT-Scan hatudu katak trauma iha ulun parte posterior.
1.      ASESMENTU
Data Jeral
a.       Identidade

b.      Istoria Moras presente
Pasiente nia familia hatete katak hetan asidente trafiku baku nia ulun direitamente ba rai no raan sai barak, tuir observasaun apresenta katak  nivel konsensia tun ho valor GCS: E3, V2, M1.
c.       Istoria Moras Pasadu
Pasiente nia familia hatete katak pasiente seidauk moras  grave hanesan DM, Defisiensia kardiaku, Anemia no mós la hetan trauma ulun iha nia moris.

d.      Istoria Moras familia
Iha familia laran hetan  moras no mate tamba ho moras Hipertensaun
e.       Exame fiziku
Ø  Kondisaun Jeral
Apresenta katak lakon konsiente, (trauma cranium grave GCS: <8 )  no mudansa ba SV mak hanesan:  RR 20 x/mnt, P 110 x/mnt, PA  60/40 mmHg T 36,50C.





Ø  B1 (Breathing)
Inspesaun: Produsaun Sputum aumenta, Susar  dada iis, no frekuensia respiratoriu aumenta
Palpasaun :  Peitu simetris
Perkusi : Lian ne’ebe mak abnormal
Auskultasi : ritmu respirasaun ne’ebe maka akompanha ho lian seluk.
Ø  B2 ( Blood )
Halo observasaun sirkulasaun raan akontese hipovolumea tamba raan sai barak no iha posibilidade atu hamosu syok hipovolumea.
Ø  B3 ( Brain )
Trauma iha cerebro bele kauza defisiensia neurologia ne’ebe influensia husi aumentu presaun intra cranial no bele hamosu hemoragia.
Ø  B4 ( Bladder )
Atu avalia ba iha kondisaun urina liu husi karakteristika urina, frekuensia urina no total urina.





























2.      ANALISA DATA
NO
DATA FOKUS
ETIOLOGIA
PROBLEMA
1









DS: -
DO :
-          Observa valor GCS:  E3, V2, M1.
-          Observa ba nia sinais vitais : RR 20 x/mnt, P 110 x/mnt, PA  60/40 mmHg T 36,5.
-          CT - SCAN

Interupsaun fluksu sanguine no edema cerebral
Mudansa perfusaun serebral
2
DS :
DO :
 - aprezenta rezultadu hipovolumea
Volume raan ne’ebe mak sai barak
Inbalansu likidu

3.      FORMULASAUN PROBLEMA
a.                   Diagnose actual
1.      Mudansa perfusaun serebral a/h Interupsaun fluksu sanguine no edema    cerebral
2.      Inbalansu likidu a / h Volume raan ne’ebe mak sai barak
b.                  Diagnose potensial
1.      Risku infeksaun a/ h hemoragia cerebral














4.      INTERVENSAUN
No
Diagnostiku
Objetivu ho nia sasukat
Intervensaun
Rasional
1.    
Mudansa perfusaun serebral a/h Interupsaun fluksu sanguine no edema cerebral

Depois de halo atendementu durante 3x24 horas hein katak perfusaun serebral bele normal fila-fali, ho nia sasukat :
Pasiente bele hateten katak oin la halai no ulun la moras ona, no la hamosu frekuensia ba iha presaun intracranial, nivel konsiensia GCS nia bele sa’e 13, funsaun sensoriku nomotoriku ia  la’o ho diak la muta no laran la sa’e.
a.    Avallia nivel konsiensia pasiente nia.
b.   Kontrola estadu neorolojiku ho kondisaun normal, avalia karik iha ulun moras, no oin halai.
c.    Hasa’e pojisaun ulun nia husi 15-300 .
d.   Kontrola sinais vitais.
e.    Kolaborasaun ho doutor hodi fo O2.
f.    Fó instrusaun ba familia atu konversa ho pasiente.
a.    Bele hatene kondisaun jeral pasiente nia.
b.   Hodi bele hatene pasiente hakmatek ka lae.
c.    Atu bele minimija presaun ba iha vena jugulares.
d.   Bele hatene presaun ba iha intrakranial nia.
e.    Hodi nune’e bele minimija hypoxia.
f.    Atu nune’e manteim kliente nia konsentrasaun ho diak.
2.     
Inbalansu likidu a / h Volume raan ne’ebe mak sai barak

Depois de halo asaun durante 3x24 horas hein katak likidu bele balansu fila-fali no hapara ran ne’ebe mak sai barak, ho nia sasukat pasiente bele hateten katak ran komesa para ona no hare ibun kuit ne’ebe mak bokon fali ona.
a.   Avalia sinais dehidrasaun nia.
b.   Kontrola likidu input no autput no hakerek nia rejultadu ho karakter likidu ne’ebe sai no tama.
c.   Kolaborasaun ho doutor hodi bele fó be tuir indikasaun ne’ebe mak iha.
d.  Kolaborasaun atu halo ezaminasaun lab. Ba kalium/fosforo serum, Ht no albumin serum.
a. Hodi bele identifika lolos antes halo tratmentu ba fuktuasaun inbalansu likidu.
b.Bele hatene lolos volume likidu ne’ebe mak sai no tama.
c. Ho formula kaloria ne’ebe mak sa’e aumenta bé atu diminui dehidrasaun.
d.               Bele hatene karik akontese hipokalimia/fofatemia tamba mudansa ba iha intraceluler durante fó hahan hamenus funsaun fuan nia hodi labele  atende ba sirkulasaun.
3.    
Risku infeksaun a/ h hemoragia cerebra

Depois halo asaun durante 3x24 horas nia laran hein katak sei la hmosu infeksaun ho nia sasukat :
Pasiente bele hateten katak kanek rekopera ona no sukat pasiente nia temperature normal ona.
a. Mantein aseptic no antiseptic uja teknika fase liman nia.
b.Observasaun ba area kulit ne’ebe mak hetan estragus, avalia ba kondisaun kanek, hakerek karik mosu mean-mean, bubu, pus iha area ne’ebe mak monta ekipametu ruma.
c. Fó instrusaun ba pasiente atu konsumu hahan ho bé ne’ebe mak adekuadu.
d.               Limitasaun ba area ne’ebe mak iha posibilidade hada’et infeksaun.
e. Avalia resultadu husi lab, hakerek karik iha leukositis.
f. Kolaborasaun ho pesoal saude sira fó aimoruk antibiotiku tuir nia indikasaun.
a. Maneira dahuluk atu afasta infeksaun nosocomial, hodi minimija total bakteria pathogen.
b.Hodi bele monitorin nafatin karik iha infeksaun ruma.
c. Hodi bele hasa’e imunidade atu defesa ba organismu hasoru infeksaun sira.
d.               Atu bele minimija ba resistensia  husi bakteria no infksaun.
e. Tamba leukosit bele hasa’e kondisaun infeksaun nia.
f. Hodi bele halakon kresimentu ba iha bakteria pathogen sira.








5.      IMPLEMENTASAUN
No
Data no horas
Diagnostiku
Implementasaun
Resultadu
Paraf
1.    
10/ 05/ 2016
08h.00












Mudansa perfusaun serebral a/h Interupsaun fluksu sanguine no edema cerebral.






a.  Obseva ba nivel konsiensia pasiente nia rezultadu hatudu katak GCS : E2, V2, M2.
b. Observa ba estadu neorolojiku ho kondisaun normal, avalia karik iha ulun moras, no oin halai.
c.  Hasa’e pojsaun ulun nia husi 15-300 .
d. Kontrola sinais vitais nia rejultadu hatudu katak: PA : 100/75mmHG, RR : 20x/mnit, P : 100x/mnit, T : 36.50C.
e.  Kolaborasaun ho mediku sira hodi fo O2.
Fó instrusaun ba familia atu konversa ho pasiente.
Kliente nia nivel konsiensia sedauk diak tamba sei dauk bele koalia ho di’ak no hare sei dauk mós.

Rejultadu husi observasaun hatudu : GCS : E2, V2, M2.

Rejultadu husi observasaun ba Sinais Vitais hatudu katak : PA : 100/75mmHG, RR : 20x/mnit, P : 100x/mnit, T : 36.50C.






10/05/2016
11h.00










Mudansa perfusaun serebral a/h Interupsaun fluksu sanguine no edema cerebral.




a.  Obseva ba nivel konsiensia pasiente nia rezultadu hatudu katak GCS : E3, V3, M3.
b. Observa ba estadu neorolojiku ho kondisaun normal, avalia karik iha ulun moras, no oin halai.
c.  Hasa’e pojsaun ulun nia husi 15-300 .
d. Fó instrusaun ba familia hodi kolia ho pasiente lor-loron.
Kliente nia nivel konsiensia diak oituan ona maibe koalia sei konfujaun hela no stimulus komesa  iha fali ona no hare sei dauk mós.

Rezultadu hatudu katak GCS : E3, V3, M3



10/05/2016
15h.00
Mudansa perfusaun serebral a/h Interupsaun fluksu sanguine no edema cerebral







a.  Obseva ba nivel konsiensia pasiente nia rezultadu hatudu katak GCS : E4, V5, M6.
b. Observa ba estadu neorolojiku ho kondisaun normal, avalia karik iha ulun moras, no oin halai.
c.  Hasa’e pojsaun ulun nia husi 15-300 .
Fó instrusaun ba familia hodi kolia ho pasiente


Kliente nia nivel konsiensia normal fali ona no bele koalia ho interasaun ne’ebe mak dia’k no matan hare mos los ona i bele konta ona kronolojia husi asidente ne’e.
Rezultadu hatudu katak GCS : E4, V5, M6.
2.    
10/05/2016
08h.00
Inbalansu likidu a / h Volume raan ne’ebe mak sai barak.

a. Avalia sinais dehidrasaun nia.
b. Kontrola likidu input no autput no hakerek nia rejultadu ho karakter likidu ne’ebe sai no tama.
c. Kolaborasaun ho doutor hodi bele fó be tuir indikasaun ne’ebe mak iha.
Kolaborasaun atu halo ezaminasaun lab. Ba kalium/fosforo serum, Ht no albumin serum.
Pasiente ran ne’ebe mak fakar para ona  no la hamosu dehidrasaun ruma

3.    
10/05/2016
8h.00

Risku infeksaun a/ h hemoragia cerebru.

a. Mantein aseptic no antiseptic uja teknika fase liman nia.
b.Observasaun ba area kulit ne’ebe mak hetan estragus, avalia ba kondisaun kanek, hakerek karik mosu mean-mean, bubu, pus iha area ne’ebe mak monta ekipametu ruma.
c. Fó instrusaun ba pasiente atu konsumu hahan ho bé ne’ebe mak adekuadu.
d.               Limitasaun ba area ne’ebe mak iha posibilidade hada’et infeksaun.
e. Avalia resultadu husi lab, hakerek karik iha leukositis.
Kolaborasaun ho pesoal saude sira fó aimoruk antibiotiku.
Pasiente nia kanek rekopera parte balun dei’t.


10/05/2016
11h.00

Risku infeksaun a/ h hemoragia cerebru.

a. Mantein aseptic no antiseptic uja teknika fase liman nia.
b.Observasaun ba area kulit ne’ebe mak hetan estragus, avalia ba kondisaun kanek, hakerek karik mosu mean-mean, bubu, pus iha area ne’ebe mak monta ekipametu ruma.
c. Fó instrusaun ba pasiente atu konsumu hahan ho bé ne’ebe mak adekuadu.
d.Limitasaun ba area ne’ebe mak iha posibilidade hada’et infeksaun.
e.Avalia resultadu husi lab, hakerek karik iha leukositis.
Kolaborasaun ho pesoal saude sira fó aimoruk antibiotiku.

Pasiente hateten nia sente sei okupadu no sedauk rekopera total.

10/05/2016
15h.00
Risku infeksaun a/ h hemoragia cerebru.

a. Mantein aseptic no antiseptic uja teknika fase liman nia.
b.Observasaun ba area kulit ne’ebe mak hetan estragus, avalia ba kondisaun kanek, hakerek karik mosu mean-mean, bubu, pus iha area ne’ebe mak monta ekipametu ruma.
c. Fó instrusaun ba pasiente atu konsumu hahan ho bé ne’ebe mak adekuadu.
d.Limitasaun ba area ne’ebe mak iha posibilidade hada’et infeksaun.
e.Avalia resultadu husi lab, hakerek karik iha leukositis.
f.  Kolaborasaun ho pesoal saude sira fó aimoruk antibiotiku.

Kanek sedauk diak tamba sei iha bubu ba area ne’ebe mak hetan kanek no muda ba sala interamentu.












6.      AVALIASAUN
No
Data no horas
Diagnostiku
Availiasaun
Paraf
1
10/05/2016
8h.00











10/05/2016
11h.00









10/05/2016
15h.00
Mudansa perfusaun serebral a/h Interupsaun fluksu sanguine no edema cerebral

S  : Kliente nia nivel konsiensia sedauk diak tamba sei dauk bele koalia ho di’ak no hare sei dauk mós.
O : monta nafatin oxijeniu 2L honia  GCS E1 M2 V1, sinais vitais PA:100/75mmHG, RR : 20x/mnit, P : 100x/mnit, T : 36.50C.

A : problema sedauk resolve
P : intervensaun kontinua

S   : Kliente nia ivel konsiensia diak oituan ona maibe koalia sei konfujaun hela no stimulus komesa  iha fali ona no hare sei dauk mós
O  : observa ba pasiente nia nivel konsiensia GCS E3 M3, V3
A  : problema balun resolve ona
P  : intervensaun kontinua


S  : Kliente nia nivel konsiensia normal fali ona no bele koalia ho interasaun ne’ebe mak dia’k no matan hare mos los ona i bele konta ona kronolojia husi asidente ne’e.
O : observa ba nivel konsiensia normal fali ona. Ho nia valor GCS E4, V5, M6
A : problema resolve ona.
P : intervensaun sucessu.

2
11/05/2016
8h.00
Inbalansu likidu a / h Volume raan ne’ebe mak sai barak.

S  : Pasiente ran ne’ebe mak fakar para ona  no la hamosu dehidrasaun ruma.
O : observa la hamosu sinais ruma kona-ba sinais dehidrasaun.
A : resolve ona problema balun de’it
P  : intervensaun kontinua.

3
12/05/2016
8h. 00






11h.00







15h.00

Risku infeksaun a/ h hemoragia cerebru.



S   : Pasiente nia kanek rekopera parte balun dei’t.
O  : observa ba area kanek  refere sei iha pus no bubu.
A  : problema la resolve
P  :  intervensaun kontinua


S   : Pasiente hateten nia sente sei okupadu no sedauk rekopera total.

O  : observa iha area ne’ebe mak kanek sei bubu no pus.
A   : problema sedauk resolve
P   :intervensaun kontinua

S  : Kanek sedauk diak.
O : observa iha area kanek sei iha bubu no pus.
A : problema la resolve.
P : intervensaun kontinua no muda pasiente ba iha sala internamento no traca hela PID.
























CAPITULU III
3.1.KONKLUZAUN
Trauma cranium hanesan kauza ida ne’ebe mak importante tebes ba ema nia vida  tamba bele halakon ema vida ka mate no aleijadu, ho nune’e ema enfermeiro/a tenke halo kuidadus lalais no lós tuir area etapa enfermajen nia no prontu atu halo atendementu iha 24 horas nia laran.
3.2.BIBLIOGRAFIAS



Tidak ada komentar:

Posting Komentar