KUIDADOS
ENFERMAGEM KONA BA TRAUMA KRANIUM
ELABORA HUSI :
1. Adão do Carmo de Jesus
2. Cesaltino Noronha Pereira
3. Cristiano P. dos Santos
4. Herminha Ximenes
5. Roberta dos Santos
ESCOLA
SUPERIOR DE ENFERMAGEM
FAKULDADE
MEDICINA CIÊNSIA DE SAÚDE
UNIVERSIDADE NACIONAL
TIMOR LOROSA’E
Dilli , Março de 2016
B. LIA MAKLOKE
Ami estudante
Universidade Nasional Timor Loro-sa’e (UNTL), Fakuldade Medisina Siensia De
Saúde, departamento Enfermagem
liu-liu ami 3º
ano sira, ami hotu nia haka’as an atu elabora servisu ou testu tuir nia títulu
ne’ebe profesor ou dosente
fo mai ami, títulu “KUIDADUS ENFERMAGEM KONA-BA TRAUMA KRANIUM”.
Husi títulu ida ne’e
ami bele haka’as an atu elabora no hatene kona ba oinsa fo kuidadus enfemagem ba pasiente ida no oinsa ami
estudante sira bele hatene no kompriende diak kona asaun enfermagem nia.
Iha títulu ida ne’e dia’k teb-tebes mai ami estudante sira.
Husi títulu ne’ebe mak
dosente fo ba ami,
bainhira ami sira iha
vontade makas atu buka no deskobre tuir ami estudante sira nia badinas. Badinas
atu buka, badinas atu hakerek, badinas atu le’e no badinas halo sondazem ka
peskiza ba saida dei’t mak ami hetan ka ami estudante sira hasoru iha dalan ba prosesu
aprendizagem iha área universitariu ba edukasaun iha ensinu superior nian.
Tamba liu husi
edukasaun maka foti sa’e estudante universitariu hotu-hotu nia kapasidade
intelektual. Intelektual, ética, moral, disiplina hotu-hotu ne’ebe ami hasoru
no enfrenta iha área universitariu la saugate maibe nu’udar pasu ida atu ami
bele kompete ba mundu ohin loron ne’ebe hasa’e tebes nia kualidade iha eventu
oi-oin liu husi informasaun hanesan internet, televisaun, jornais,livru no
modelu komunikasaun sira seluk ne’ebe liu husi entrevista no seluk-seluk tan, i
liu husi prosesu sira ne’e iha área edukasaun universitariu hotu sei to’o nia
rohan i sei sai hanesan pasu no profisaun ida.
B. AGRADECIMENTU
Uluk nana’in ami la haluha hato’o ami nia agradecimento
ba aman Maromak liu husi nia kbi’it tomak
fó mai grupu lima (V) hodi
elabora ami nia trabalho ho diak no susesu
I no mós la haluha hato’o mós ami nia agredece wa’in ba professor Ostelino
da Silva L.Enf, ne’ebe mak fó
ona trabalho ida ne’e ba ami hodi bele
aumenta ami nia konhesimentu liu-liu iha area Enfermagem Cirurgia II nia.
Nó hato’o mós ami nia agrdece wa’in ba kolega sira ne’ebe mak fó sira
nia ideia hodi suporta ami no ikus finaliza ami nia trabalho ida ne’e no mós
liu-liu ba kolega sira husi grupo lima (V)
ho ami hotu nia servisu hamutuk ho di’ak
to’o ohin loron finaliza ami nia trabalho ne’e ho diak.
Ikus liu ami mós la haluha hato’o ami nia agradece wa’in
ba mestre Ostelino da Silva ne’ebe
mak fahe ona tempu hodi lé ami nia monografia ida ne’e, ami hato’o ba mestre
karik iha monografia ida ne’e elebora la tuir sistemátiku karik ami husu
deskulpa no ami sujere liu ba mestre atu bele hadi’a ami monografia ida ne’e
diak liu tan karik la tuir padraun sistematiku ne’ebe mak prepara husi mestre.
No ikus liu ami husi grupu lima (V)
la haluah hato’o ami nia obrigado wa’in
liu-liu ba mestre no mós kolega sira hotu.
C. INIDICE
LIA MAKLOKE................................................................................................................. i
AGRADECIMENTU........................................................................................................ ii
INDICE .............................................................................................................................. ii
KAPITULU I...................................................................................................................... 1
D. INTRODUSAUN................................................................................................................ 1
1.1.BAZE
FUNDAMENTAL............................................................................................. 1
1.2.OJETIVUS................................................................................................................... 2
a. Jeral......................................................................................................................... 2
b. Especifiku............................................................................................................... 2
E. CAPITULU II.................................................................................................................... 3
ENKUADRAMENTU TEORIKA.................................................................................... 3
2.1.Definisaun..................................................................................................................... 3
2.2.Kauzas ......................................................................................................................... 3
2.3.Sinais
sintomas............................................................................................................ 4
2.4.Klasifikasaun.............................................................................................................. 4
2.5.Anatomia no
fisiolojia.................................................................................................. 5
2.6.Fisiopatolojia................................................................................................................ 8
2.7.Komplikasaun............................................................................................................... 8
2.8.Tratamentu................................................................................................................... 9
2.9.Konseitu no
kuidadus enfermajem........................................................................... 10
2.10. Investigasaun
Enfermajem.................................................................................... 20
1. Asesmentu................................................................................................................ 20
2. Analisa
data............................................................................................................ 22
3. Formulasaun
problema......................................................................................... 22
4. Intervensaun
de enfermajem................................................................................. 23
5. Implementasaun
de enfermajen............................................................................ 25
6. Avaliasaun
de enfermajen..................................................................................... 29
F. CAPITULU
III................................................................................................................ 31
1. Konkluzaun............................................................................................................... 31
2. Bibliografias............................................................................................................... 31
D. KAPÍTULO
I
INTRODUSAUN
1.1.BAZE
FUNDAMENTAL
Trauma
cranium hanesan kauza bele hamate ema no halo ema defisiente liu-liu ba jovem
sira maior parte akontese tamba hetan asidenti trafiku (Mansjoer, 2007).
Hanoin katak
100.000 pessoas ne’ebe mak mate kada tinan barak liu husi 700.000 hetan trauma
cranium ne’ebe precisa halo tratmentu iha hospital, 2:3 husi idade 30 ho nia
total mane mak barak liu duke feto, iha maior parte pasiente hotu ne’ebe mak
hetan trauma cranium iha signifikante hasoru trauma ba iha parte orgaun sira
hotu (Smeltzer and Bare, 2002 ).
Iha tipu sira ne’ebe mak hatudu
trauma ulun mak hanesan, trauma ulun simples, trauma ulun natón no trauma ulun
todan. Kuidadus enfermajem ba trauma ulun ou kuidadus enfermajen ba trauma ulun
ne’ebe mak diak ba trauma ulun simples, trauma ulun natón, trauma ulun todan
tenke halo atendementu ne’ebe mak apropriadu. Trauma ba iha cerebru hetan kauza no influensia ba iha sistema nervozu
central sei fó influensia ba nivel
konsiensia ne’ebe mak menus. Parte ezaminasaun ne’ebe mak presiza halo
identifikasaun ruma karik iha trauma ba funsaun cerebru nia ne’ebe mak kauza
husi trauma ulun.
Iha parte balun
iha fatin asidenti no durante halo transferensia moras ba iha hospital, avalia
ba asaun ne’ebe mak hahú husi sala urjensia ne’e importante atu hatudu ba iha
intervensaun no prognostiku kontinua. Halo resusitasaun, anamnesis no
ezaminasaun fiziku jeral ho neurolojia tenke halo hanesan. Sistematiku ne’ebe
mak besik atu hamenus dalaruma liu husi evaluasaun ba Sinais Vitais. Nivel
asidente trauma ulun, sai mós hanesan natón ne’ebe mak hatudu nia indikasaun
bainhira pasiente to’o iha hospital (Sjahrir, 2004).
1.2.OBJETIVUS
a. Objectivo
Geral
Estudante
bele fo kuidadus enfermagen ba pasiente ho problema trauma ulun
ne’ebe makaas, hodi utiliza persepsaun gestaun enfermagen ho los no
klaru no tenke hanesan ho estandarte enfermagen ho professional
b. Objectivo
Espesífiku
Ø Estudante
bele halo asesmentu ba pasiente
ne’ebe mak hetan trauma ulun ho makaas.
Ø Estudante
bele identifika dadus hodi determina problema enfermagen ne’ebe mosu ba
pasiente ho trauma ulun maka’as.
Ø Hatene
prinsipiu inplementasaun kuidadus enfermagen bá pasiente ho trauma ulun ne’ebe maka’as.
Ø Hatene
no kompriende entre teoria ho
pratika iha baze.
E. KAPÍTULO
II
ENKUADRAMENTO
TÉORIKA
2.1
DEFINISAUN
Trauma ulun hanesan influensia ida husi serebru ne’ebe mak
relasiona ho la hamosu hemorajia intestinal iha substansia serebru nia laran,
la tuir deskontinuidade husi serebru (Suriadi dan Yuliani, 2001).
Tuir Brain Injuri Association of
America (2001) mensiona katak trauma ulun hanesan estrgus ida ba ulun, maibe la ho karaker
kongenital no mós degenerativa, maibe kauza husi atakasaun fisiku husi liur,
ne’ebe mak bele hamenus ka muda konsiensia ne’ebe mak hamosu estragus ba iha
kapasidade kognitivu no fiziku nia.
Trauma ulun hanesan influensia ida ba
funsaun normal kakutak nia tamba trauma ne’ebe simples no trauma agresaun no
trauma husi kro’at. Dificiente neurolojia akontese tamba estraga husi
substansia alba, iskemia, no influensia ba peso tamba hemorajia, no edema
serebral iha area tecidus kakutak nia (Batticaca, 2008).
2.2
KAUSAS
Kauza
husi trauma ulun mak hanesan hetan asidenti trafiku humanu, mak hanesan monu,
hetan trauma ruma bainhira halo ezerciciu ruma, trauma ulun aberta akontese
bei-beik kauza husi ema sona ho tudik ka sasan kroat ruma (Corwin, 2000).
Tuir Hudak no Gallo dehan katak kauza husi trauma ulun
hanesan trauma ne’ebé halo diferensia sai fator 2 mak hanesan :
Ø Trauma primariu, akontese tamba impaktu direita no mos
indireita.
Ø Trauma sekundariu, akontese tamba trauma nervosu
ne’ebé haluan, hipertensaun intracranial, hipoksia. Hiperkapnea ou hipotensia
sistemika.
2.3 SINAIS NO SINTOMAS
Ø Lakon
konsiensia menus husi 30 minutus ou bele liu
Ø Iritabilidade
Ø Kamutis
Ø Laran
sae no muta
Ø Ulun
moras
Ø Hetan
hematoma
Ø Kolen
Ø Difisil
atu hader
Ø Karik
fratura, dalaruma iha likuidu serebro espinal
ne’ebe sai husi inus no tilun karik fratura ruin temporal.
2.4 KLASIFIKASAUN
Trauma ulun
hetan klasifikasaun mak hanesan tuir mai ne’e :
1.
Tuir mekanisme
a.
Trauma fiziku : hanesan trauma ne’ebe
mak akontese tamba kauza husi asidenti ne’ebe lori motor, iha tempu olaraga,
asidenti bainhira tempu servisu, no mós trauma mosu husi agresaun sira.
b.
Trauma direita hanesan trauma ne’ebe
mak akontese tamba hetan tiru no mós ema sona ho sasan sira ne’ebe mak kro’at.
2.
Tuir peso trauma
The traumatic
coma data banck halo klasifikasaun ba GCS (Mansjoer, dkk, 2000) :
a.
Trauma ulun menor (grupo ba risku ne’ebe mak tun) mak
hanesan GCS 14-15, pasiente konsiente no tuir orientasaun, lakon konsiente ou
amnesia kleur liu husi 30 menit, la iha intosikasaun ba alcohol no aimoruk
ruma, kliente sente moras no okupadu hela, la hetan fratura ruma husi kakorok,
hematoma, la iha kriteria ne’ebe mak hatudu trauma ulun natón to’o grave.
b.
Trauma ulun natón (grupu risku ne’ebe mak natón ) mak
hanesan GCS 9-13 (konfujaun, letarjia no estupor), pasiente la lakon konsiente
, no sei bele tuir orientasaun simples, lakon konsiente ka amnesia liu husi 30
menutu husi 24 horas nia laran.
c.
Trauma ulun todan (grupu risku bo’ot) hanesan GCS 3-8 (koma)
nivel konsiensia nia menus ho progresivamente, lakon konsiente ka amnesia liu
24 horas, sinais neurolojia fokal, trauma ulun penetrasaun, ka fraktur makás
halo depresaun ba iha cranium.
2.5
ANATOMIA NO FISIOLOGIA
2.5.1
KULIT ULUN
Iha
parte ne’e laiha vaso sanguineo. Karik naklees, vaso sanguine sira ne’e sei
halo vasokonstriksi ne’ebé bele kauza lakon raan barak. Iha vena emiseria no
diploika ne’ebé bele lori infeksaun bá kulit ulun nian to’o iha ruin
(intracranial) trauma bele kauza abrasi, kontusio, laserasi ou avulasi.
2.5.2
RUIN ULUN
Kompostu
husi calvaria (atap tengkorak) no basis eranium (dasar tengkorak). Fraktur ruin
hanesan danos kontinuitas kranio kauza husi trauma. Fraktur calvarea bele forma
risku (liners) bele non impresi (labele tama/presaun bá laran). Ruin ulun nian
kompostu husi parede rua (2) ne’ebé separa husi ruin ocos (berongga), parede
liur (tabula eksterna) no parede laran (tabula interna).
2.5.3
KAMADA HODI PROTÉGÉ KAKUTAK/MENINGES
Kakutak
falun ho membrana kakutak (meninges) ne’ebé komposto husi kamada 3 mak hanesan
:
a.
Durameter
Kamada
liur, husi tesidu kesi mahar no forsa ne’ebé nia karakteristika rijo (tough),
mahar no la elastika, hanesan fibra no ho kor malahuk.
b.
Arachnoid
Membrana
iha parte klaran, ho nia karakteristika mihis no macio (lembut). Kor mutin
tamba raan laiha parte ne’ebá, iha pleksus khoroid ne’ebé produs likidu
serebrospinal (CSF) iha villi ne’ebé halo absorsaun CSF iha tempu raan tama bá
iha sistema (kauza husi trauma, aneurismu, stroke).
c.
Piameter
Membrana
ne’ebé iha laran, hanesan parede ne’ebé mihis, transparante ne’ebé taka kakutak
no haluan bá iha kamada kakutak hotu.
2.5.4
KAKUTAK
Kakutak iha
iquor cerebro Spiraks. Danos bá iha kakutak bele hetan iha trauma ulun bele
akontese liu husi mistura 2 :
˗
Efeitu direita
trauma bá iha funsaun kakutak.
˗
Efeitu ne’ebé
kontinua husi selula kakutak ne’ebé reasaun hasoru trauma.
Karik iha relasaun direita entre kakutak ho eksternu (fraktur
cranium aberto, fraktur basis cranium ho likidu kakutak sai husi inus/tilun),
hanesan kondisaun ne’ebé perigu tamba bele hamosu inflamasaun kakutak.
Bele bubu (pembekakan) iha kakutak (edema serebri) no
tamba kraniu hanesan fatin ne’ebé taka metin.
Serebrum, kompostu husi
lobus 4, mak hanesan :
a.
Lobus Frontal
Sentral
bá funsaun intelektual ne’ebé a’as, hanesan abilidade atu hanoin abstraktu no
logical, koalia (area broka iha hemisfer karuk), sentru emosaun.
Sentru
kontorola movimentu voluntariu iha gyrus presentalis (area motorik primariu).
Iha
area asosiasaun motorik (area premotor).
b.
Lobus Parietal
Sentru
konsiensia sensorial iha gyrus postsentralis (area sensorial primariu).
Iha
area asosiasaun sensorial.
c.
Lobus Temporal
Sai
hanesan formasaun no progresu emosaun
Sentru
audiusaun.
d.
Lobus Oksipital
Sentru bá vizaun no area asosiasaun vizaun :
interpretasaun no prosesu bá estimulasaun vizaun ne’e husi nervu optiku no halo
asosiasaun estimulasaun ho informasaun
nervus seluk no memoria.
Sai hanesan lobus ne’ebé
ki’ik.
Diensefalon
kompostu husi talamo, hipotalamo no glandula hipofise:
a.
Talamo
Sensorik-motorik.
Simu-lori
informmasaun bákortek serebru.
b.
Hipotalamo
Temperature
no emosaun.
c.
Glandula
Hipofise
Iha hormonio no nia funsaun kontrola husi glandula
ne’e. Hipofise lobus anterior produz hormonio prolaktina, TSH, ACTH, Lh. Lobus
posterior iha hormonio ADH.
2.6
FISIOPATOLOGIA
Trauma ulun hetan kauza husi estragus ba iha estrutura, porezemplo estragus
ba iha parenkim kakutak nia, estragus ba iha vasus sanguineos sira, hemorajia,
edema no disturbiu ba iha biokimia kakutak nia hanesan hamenus ba iha adenosis
tripospat, mudansa ba iha permiabilidade vesikular nia.
Patofisiolojia trauma ulun fahe ba prosesu rua mak hanesan trauma ulun
primaria no trauma ulun sekundaria, trauma kepala ulun primaria hanesan procesu
biomekanika ne’ebe mak akontese direitamente bainhira forma ulun nia la los no
hetan estragus ba iha tecidus kakutak ninia. Ba trauma ulun sekundaria akontese
kauja husi trauma ulun primaria, mak hanesan kauza husi hipoksemia, iskemia no
hemorajia.
Hemorajia ba kakutak akontese tamba hematoma mak hanesan hematoma ba iha
epidural, ne’ebe mak akumula entre perioteum kakorok ho durameter, subdural
hematoma kauza akumulasaun ran ba iha area durameter ho subaraknoide no
intr-erebral, hematoma hanesan akumulasaun ran iha tecidu serebru nia. Akontese
mate ba sofrimentu trauma ulun akontese tamba hipotensia ba influensia
autoregulasaun, akontese autoregulasaun mosu husi perfuzaun tecidus kakutak no
ikus liu akontese ba iha iskemia tecidus kakutak nia (Tarwoto, 2007).
2.7
KOMPLIKASAUN
Ø Hemorajia
Ø Vajamento bá iha kakutak
Ø Infeksaun iha kanek ou sepsis
Ø Mosu edema serebru
Ø Mosu edema pulmonum neurogenik, tamba elevasaun iha
presaun intracranial.
Ø Moras iha ulun bainhira pasiente sadar.
Ø Konvulsaun
2.8 TRATAMENTO
Jeralmente halo jestaun
terapeutiku ba pasiente ho trauma ulun mak hanesan tuir mai ne’e:
Ø Observasaun
24 horas
Ø Karik
pasiente sei muta entaun haruka pasiente
halo uluk jejum
Ø Fo
terapia intravenosa karik hatudu indikasaun ruma.
Ø Labarik
haruka nia deskansa ou toba latan
Ø Fo
aimoruk profilaksis karik iha indikasaun
Ø Fo
aimoruk analgesika
Ø Halo
operasaun karik iha indikasaun
Atu halo jestaun ba pasiente trauma
ulun bele utiliza metodu:
Ø Ba
pasiente hotu ho trauma ulun/ kakorok hasai foto ba iha ita nia ruin kotuk
cervical kolar foin ita husik depois ita espera katak ruin servical hotu C1 –
C7 ho normal.
Ø Ba
pasiente hotu ho trauma ulun naton no mos makaas, halo prosedur hanesan tuir
mai, tau soru ho solusaun normal salin (Nacl 0,9%)/solusaun RL no solusaun ida
ne’e la aumenta ou hamosu edema serebral.
Halo
CT scan, ba pasiente ho trauma ulun minoria, naton no makaas iha evaluasaun
tenke iha:
Ø Hematoma
epidural.
Ø Ran
iha subaraknoid no infra ventrikel.
Ø Kontusio
no hemorajia iha tesidu kakutak.
Ø Edema
serebral.
Ba pasiente ne’ebe mak koma :
Ø Elevasaun
ulun 300.
Ø Hiperventilasaun:
intubasaun no fo ventilasaun mandotorika intermitten ho velosidade 16 –
20X/minute ho volume tidal 10 – 12 ml/kg.
Ø Fo
manitol 20% 19/kg intravena iha 20 – 30 minutus.
Ø Monta kateter foley.
Ø Halo
konsultasaun ba tesidu ne’ebe mak opera ba karik hetan indikasaun operasaun.
2.9.
KONSEITU KUIDADUS
ENFERMAGEM
1.
Prosesu
Enfermagem
3.1
Definisaun
Prosesu
enfermagem hanesan etapa ne’ebe mak sistematiku hodi defini problema kliente
nian, formula planu hodi resolve problema sira ne’ebe mak identifika ona, halo
implementasaun ba planu asaun sira no halo avaliasaun hodi avalia formulasaun
ba planu /atividades sira ne’e efektivu duni hodi resolve problema sira ne’ebe
mosu (Yura,1978 citado por Ali, 2001).
a.
Objetivu procesu
enfermagem
Atu
hetan resultadu ba kuidadu enfermagem nebe ho kualidade , eficaz, eficiente,
tuir necesidade.
Ba
implementasaun normalmente halao ho sistematiku, dinamiku & iha
kontinuasaun
b. Funsaun
procesu enfermagem
v Sai
hanesan padraun hodi fo orientasaun nebe mak sistematiku no iha natureza ba
sientifika
v Sai
hanesan karakteristika ba profesionalismu husi kuidadu enfermagem
v Pasiente
sira hetan kuidadu enfermagem nebe mak optimo.
c. Benefisiu
ba utilizasaun procesu enfermagem
Ba
pasiente :
v Servisu
enfermagem nebe kualidade, eficaz e
eficiente
v Pasiente
livre hato’o nia opiniaun
v Procesu
nebe sistematiku bele alkansa procesu sikatrizasaun
Ba
Pesoal Enfermagem :
v Kapasidade intelektual no
desenvolvimento pesoal enfermagem nian nebe autonomia
v Melhora
independensia pesoal enfermagem
v Aumento satisfasaun ba pesoal enfermagem nian
Ba
Komunidade :
v Komunidade
bele hetan asistensia nebe ho kualidade diak
Ba
Instituisaun/Hospitais :
v Aumento
visitante
v Imagem
hospital sai diak
d.
Faze
prosesu enfermagem
1. Asesmentu
Enfermagem
2. Diagnóstiku
Enfermagem
3. Intervensaun
Enfermagem
4. Implementasaun
Enfermagem
5. Evaluasaun
Enfermagem
3.2
Assesmentu Enfermagem
Asesmentu hanesan tentativa ba koleta dados nian nebe
kompleta no sistematiku.
Fase
ne’e inklui :
-
Koleta
dados
-
Analise data
-
Defini diagnostiku
enfermegem.
Tipo
de dados :
v Data subjetive:
Data
nebe hetan husi keisa ou sentimento pasiente sira nian ou husi familia moras
nian.
Ex : pasiente hatete laran sae &
muta
v Data objetive :
Data nebe hetan liu husi exame,
sukat no halo observasaun ruma
EX : Tensaun Arterial (TA),
Respiratory Rate (RR), Pulsus, Temperatura (T).
Metodu
coleta de dados :
v Entrevista/interview
v Observasaun
v Exame
fisico (Inspeksaun, Palpasaun, Perkusaun & Auskulta) Head to toe, ROS, Pola Gordon
v Estudo
literatura
v Estudo
dokumentasaun
v Kolaborasaun
ho equipa profesional saude sira seluk
Sistematika
- Data geral (Identidade) Pasiente
- Keixa prinsipal
- Istoria presente moras nian
- Istoria pasadu moras nian
- Istoria moras familia nian
- Istoria socioekonomia
Examinasaun Fisiku
- Utiliza ka lae equipamentu suporta
- Examinador hola parte iha sorin los pasiente
- Maneira :
Inspeksaun : hare
Palpassaun : kaer
Perkusaun : baku (dere)
Auskulta : rona
Head to Toe Examination :
v Kondisaun
geral
v Sinais
vital
v Ulun
v Matan
v Tilun
v Inus
v Ibun
no nehan
v Kakorok
v Thoraks
:
v Pulmaun
: (IPPA)
v Fuan
: (IPPA)
v Abdomen
: (IAPP)
v Genitalia
v Ekstremidade
: Superior ho Inferior
Asesmentu functional
v Pola
persepsaun saude no gestaun saude
v Pola
deskansa no toba
v Pola
aktividade no treino nian
v Pola
nutrisaun
v Pola
eliminasaun
v Pola
hygiene pesoal
v Pola
funsaun no relasaun
v Pola
hanoin no persepsaun
v Pola
auto konseptu
v Pola
auto persepsaun
v Pola
seksual no reproduksaun
v Pola
fiar no valores
Ezame Diagnostiku
v X
– Ray,
v EKG,
v USG,
v CT
SCAN,
v MRI.
Análise
Data
v Análise data katak kapasidade atu desenvolve hanoin ne’ebe kritiku tuir kapasidade hanoin nian ne’ebe rasional, tuir
formasaun científica.
v Passo ba análise data:
:
• Agrupa data
• Tabulasaun data
v Formulasaun
problema enfermagem
Formula
ba problema enfermagem nian, hodi nune’e bele forma nia intervensaun sira tuir
necesidade kuidadu enfermagem nian.
3.3
Diagnostiku Enfermagem
Diagnostiku Enfermagem
katak response individu ba problema
saude nebe aktual no potensial (ANA citado por Ali, 2001).
Diagnostiku Enfermagem
katak deklarasaun ne’ebe badak no klean
konaba kondisaun saude pasiente nian (Ali, 2001)
Problema
saude nian ne’e inklui :
·
Ignorancia konaba oinsa
atu reduz necesidade loro-loron asosiadu ho (a/h) ninia saude.
·
Falta vondate pasiente
nian atu reduz necesidade loro-loron asosiadu ho (a/h) ninia saude.
·
Falta vondate pasiente
nian atu atende necesidade loro-loron
asosiadu ho (a/h) ninia saude.
Objetivu Diagnostiku Enfermagem
v Identifika
problema asosiadu ho response pasiente
ba estadu saude nian
v Identifika
fator nebe sai hanesan kauza ou etiologia
ba problema nian
v Identifika
abilidade pasiente nian atu prevene ou rezolve problema sira nebe iha/mosu
Prioridade ba problema enfermagem
v Prioridade
bazeia ba :
-
Importancia (Urgencia)
-
Lalais (Tempu)
-
Hirarkia Maslow
Karakteristika Diagnóstiku Enfermagem ne’ebe diak
v Ilustra
response pasiente nian (Ignorancia, falta vontade, inkapacidade)
v Orienta
liu ba nesesidade báziku humanu bazeia ba hirarkia maslow
v Altera
tuir response pasiente nian em relasaun ho moras
v Inklui
orientasaun/ konselhos ba CE nebe professional & autonomia
3.4
Intervensaun Enfermagem
Plano Cuidadus
Enfermagem katak dokumentasaun nebe regista konaba intervensaun no planu
enfermagem nian (Hunt & Mark, 2001).
Plano Ccuidadus Enfermagem
katak defini formulasaun objetivu, asaun no avaliasaun Cuidadus Enfermagem ba pasiente bazeia ba análise dados hodi nune’e problema saúde ka enfermagem
nian bele resolve (Ali, 2001).
Objetivu intervensaun enfermagem
v Identifika
fokus enfermagem em relasaun ho kliente,
v Fo
diferencia responsabilidade entre enfermeiro ho professional saude sira seluk,
v Fornese
kriteria ba avaliasaun enfermagem,
v Fornese
padraun ba redasaun leitura,
v Komunika
ho pesoal enfermagem sira seluk konaba saida mak implementa ona,
v Fornese
outcomes
3.5
Implementasaun
Enfermagem
Implementasaun katak
inisiativa husi planu asaun hodi atinji objetivu nebe especifiku (Iyer, 1996).
Implementasaun
enfermagem hanesan faze da-ha’at husi procesu enfermagem. Implementasaun
enfermagem tenki asosia ho planu enfermagem.
Prinsipiu
durante halao asaun enfermagem :
˗
Saudasaun
˗
Sorriso
˗
Respeito
˗
Paciente
˗
Gratidaun
Implementasaun
enfermagem tenki ho :
˗
Respeito
˗
Inovativu
˗
Rasionalidade
˗
Integradu
˗
Bele no otonomia
Fase
implementasaun asaun enfermagem :
1. Fase
intrudusaun
2. Fase
implementasaun
3. Fase
terminasaun
Faze
introdusaun
v Review
ba asaun enfermagem antisipada,
v Analise
ba konesemento no skill,
v Hatene
konaba komplikasaun ne’ebe sei akontese,
v Prepara
equipamentos,
v Prepara
ambiente ne’ebe kondusivu,
v Identifika
aspeto leis no etika
Faze
implementasaun
v Independente
v Interdependente
v Dependente
Faze Terminasaun
v
Validasaun
v
Evaliasaun ba rezultadu
3.5
Avaliasaun Enfermagem
Avaliasaun hanesan faze da-limak ba buat ne’ebe
planea tiha ona no hodi hare balansu ba estatuto saude kliente ka pasiente nian
relasiona ho atinjimento ba objetivu ( Griffith and Christensen, 1986).
Sucesu ba avaliasaun sei hare ba komparasaun entre
nivel independencia pasiente nian iha ninia atividades loro-loron
em relasaun ho nivel saude pasiente nian tuir objetivu ne’ebe planea ona.
Objetivu
Avaliasaun
Hodi hare ba kapasidade kliente nian ba atijimento
metas.
Procesu
Avaliasaun
v
Sukat atinjimento ba objetivu kliente nian.
v
Kompara dados ne’ebe elabora tiha ona ho atinjimento ba objetivu.
Avaliasaun
sei inklui :
v
Kognitivu
v
Psikomotor
v
Afektivu
v
Alterasaun ba funsaun isin-lolon nian.
Targetu
Avaliasaun
v
Prosesu kuidadus enfermagem, sei bazeia ba objetivu & sasukat sira
nebe formula ona.
v
Rezultadu husi asaun enfermagem, sei bazeia ba objetivu & sasukat
sira nebe planea ona.
v
Rezultadu Avaliasaun :
-
Objetivu atinji
-
Objetivu atinji parte balun deit
-
Objetivu la atinji.
2.10.
INVESTIGASAUN
ENFERMAJEM HO PASIENTE TRAUMA KRANIUM
Kasus
Sr.
F.B, tinan 24 hetan AT no tama iha BU
HNGV Dili iha 10/05/2016 ho diagnostiku trauma Cranium. Dados preliminaries
apresenta husi familia katak hetan
asidente trafiku baku nia ulun direitamente ba rai, no raan sai barak, husi exame fiziku hetan iha Trauma iha ulun
no nivel konsiensia tun ho valor
GCS: E1, V2, M1,. Observa ba nia sinais
vitais : RR 20 x/mnt, P 110 x/mnt, PA
60/40 mmHg T 36,5. Rezultadu CT-Scan hatudu katak trauma iha ulun parte
posterior.
1.
ASESMENTU
Data
Jeral
a. Identidade
b.
Istoria Moras presente
Pasiente
nia familia hatete katak hetan asidente trafiku baku nia ulun direitamente ba
rai no raan sai barak, tuir observasaun apresenta katak nivel konsensia tun ho valor GCS: E3, V2, M1.
c.
Istoria Moras Pasadu
Pasiente
nia familia hatete katak pasiente seidauk moras
grave hanesan DM, Defisiensia kardiaku, Anemia no mós la hetan trauma
ulun iha nia moris.
d.
Istoria Moras familia
Iha
familia laran hetan moras no mate tamba
ho moras Hipertensaun
e.
Exame fiziku
Ø Kondisaun Jeral
Apresenta katak lakon konsiente,
(trauma cranium grave GCS: <8 ) no
mudansa ba SV mak hanesan: RR 20 x/mnt,
P 110 x/mnt, PA 60/40 mmHg T 36,50C.
Ø B1
(Breathing)
Inspesaun: Produsaun Sputum
aumenta, Susar dada iis, no frekuensia
respiratoriu aumenta
Palpasaun
: Peitu simetris
Perkusi
: Lian ne’ebe mak abnormal
Auskultasi
: ritmu respirasaun ne’ebe maka akompanha ho lian seluk.
Ø B2
( Blood )
Halo observasaun sirkulasaun raan
akontese hipovolumea tamba raan sai barak no iha posibilidade atu hamosu syok
hipovolumea.
Ø B3
( Brain )
Trauma iha cerebro bele kauza
defisiensia neurologia ne’ebe influensia husi aumentu presaun intra cranial no
bele hamosu hemoragia.
Ø B4
( Bladder )
Atu avalia ba iha kondisaun urina
liu husi karakteristika urina, frekuensia urina no total urina.
2.
ANALISA DATA
NO
|
DATA FOKUS
|
ETIOLOGIA
|
PROBLEMA
|
1
|
DS: -
DO :
-
Observa valor GCS: E3, V2, M1.
-
Observa ba nia sinais vitais : RR 20
x/mnt, P 110 x/mnt, PA 60/40 mmHg T
36,5.
-
CT - SCAN
|
Interupsaun fluksu sanguine no edema cerebral
|
Mudansa perfusaun serebral
|
2
|
DS :
DO :
- aprezenta
rezultadu hipovolumea
|
Volume raan ne’ebe mak sai barak
|
Inbalansu likidu
|
3.
FORMULASAUN PROBLEMA
a.
Diagnose actual
1. Mudansa
perfusaun serebral a/h Interupsaun fluksu sanguine no edema cerebral
2. Inbalansu
likidu a / h Volume raan ne’ebe mak sai barak
b.
Diagnose potensial
1. Risku
infeksaun a/ h hemoragia cerebral
4.
INTERVENSAUN
No
|
Diagnostiku
|
Objetivu ho nia sasukat
|
Intervensaun
|
Rasional
|
1.
|
Mudansa perfusaun serebral a/h Interupsaun fluksu
sanguine no edema cerebral
|
Depois de halo atendementu durante 3x24 horas hein
katak perfusaun serebral bele normal fila-fali, ho nia sasukat :
Pasiente bele hateten katak oin la halai no ulun
la moras ona, no la hamosu frekuensia ba iha presaun intracranial, nivel
konsiensia GCS nia bele sa’e 13, funsaun sensoriku nomotoriku ia la’o ho diak la muta no laran la sa’e.
|
a. Avallia
nivel konsiensia pasiente nia.
b. Kontrola
estadu neorolojiku ho kondisaun normal, avalia karik iha ulun moras, no oin
halai.
c. Hasa’e
pojisaun ulun nia husi 15-300 .
d. Kontrola
sinais vitais.
e. Kolaborasaun
ho doutor hodi fo O2.
f. Fó
instrusaun ba familia atu konversa ho pasiente.
|
a. Bele
hatene kondisaun jeral pasiente nia.
b. Hodi
bele hatene pasiente hakmatek ka lae.
c. Atu
bele minimija presaun ba iha vena jugulares.
d. Bele
hatene presaun ba iha intrakranial nia.
e. Hodi
nune’e bele minimija hypoxia.
f. Atu
nune’e manteim kliente nia konsentrasaun ho diak.
|
2.
|
Inbalansu likidu a / h Volume raan ne’ebe mak sai
barak
|
Depois de halo asaun durante 3x24 horas hein katak
likidu bele balansu fila-fali no hapara ran ne’ebe mak sai barak, ho nia
sasukat pasiente bele hateten katak ran komesa para ona no hare ibun kuit
ne’ebe mak bokon fali ona.
|
a. Avalia
sinais dehidrasaun nia.
b. Kontrola
likidu input no autput no hakerek nia rejultadu ho karakter likidu ne’ebe sai
no tama.
c. Kolaborasaun
ho doutor hodi bele fó be tuir indikasaun ne’ebe mak iha.
d. Kolaborasaun
atu halo ezaminasaun lab. Ba kalium/fosforo serum, Ht no albumin serum.
|
a. Hodi
bele identifika lolos antes halo tratmentu ba fuktuasaun inbalansu likidu.
b.Bele
hatene lolos volume likidu ne’ebe mak sai no tama.
c. Ho
formula kaloria ne’ebe mak sa’e aumenta bé atu diminui dehidrasaun.
d.
Bele hatene karik akontese
hipokalimia/fofatemia tamba mudansa ba iha intraceluler durante fó hahan
hamenus funsaun fuan nia hodi labele
atende ba sirkulasaun.
|
3.
|
Risku infeksaun a/ h hemoragia cerebra
|
Depois halo asaun durante 3x24 horas nia laran
hein katak sei la hmosu infeksaun ho nia sasukat :
Pasiente bele hateten katak kanek rekopera ona no
sukat pasiente nia temperature normal ona.
|
a. Mantein
aseptic no antiseptic uja teknika fase liman nia.
b.Observasaun
ba area kulit ne’ebe mak hetan estragus, avalia ba kondisaun kanek, hakerek
karik mosu mean-mean, bubu, pus iha area ne’ebe mak monta ekipametu ruma.
c. Fó
instrusaun ba pasiente atu konsumu hahan ho bé ne’ebe mak adekuadu.
d.
Limitasaun ba area ne’ebe mak iha
posibilidade hada’et infeksaun.
e. Avalia
resultadu husi lab, hakerek karik iha leukositis.
f. Kolaborasaun
ho pesoal saude sira fó aimoruk antibiotiku tuir nia indikasaun.
|
a. Maneira
dahuluk atu afasta infeksaun nosocomial, hodi minimija total bakteria
pathogen.
b.Hodi
bele monitorin nafatin karik iha infeksaun ruma.
c. Hodi
bele hasa’e imunidade atu defesa ba organismu hasoru infeksaun sira.
d.
Atu bele minimija ba resistensia husi bakteria no infksaun.
e. Tamba
leukosit bele hasa’e kondisaun infeksaun nia.
f. Hodi
bele halakon kresimentu ba iha bakteria pathogen sira.
|
5. IMPLEMENTASAUN
No
|
Data no horas
|
Diagnostiku
|
Implementasaun
|
Resultadu
|
Paraf
|
1.
|
10/ 05/ 2016
08h.00
|
Mudansa perfusaun serebral a/h Interupsaun fluksu
sanguine no edema cerebral.
|
a. Obseva
ba nivel konsiensia pasiente nia rezultadu
hatudu katak GCS : E2, V2, M2.
b. Observa
ba estadu neorolojiku ho kondisaun normal, avalia karik iha ulun moras, no
oin halai.
c. Hasa’e
pojsaun ulun nia husi 15-300 .
d. Kontrola
sinais vitais nia rejultadu hatudu katak: PA : 100/75mmHG, RR :
20x/mnit, P : 100x/mnit, T : 36.50C.
e. Kolaborasaun
ho mediku sira hodi fo O2.
Fó instrusaun ba familia atu konversa ho pasiente.
|
Kliente nia nivel konsiensia sedauk diak tamba sei
dauk bele koalia ho di’ak no hare sei dauk mós.
Rejultadu husi observasaun hatudu : GCS : E2, V2, M2.
Rejultadu husi observasaun ba Sinais Vitais hatudu
katak : PA : 100/75mmHG, RR : 20x/mnit, P : 100x/mnit, T : 36.50C.
|
|
10/05/2016
11h.00
|
Mudansa perfusaun serebral a/h Interupsaun fluksu
sanguine no edema cerebral.
|
a. Obseva
ba nivel konsiensia pasiente nia rezultadu
hatudu katak GCS : E3, V3, M3.
b. Observa
ba estadu neorolojiku ho kondisaun normal, avalia karik iha ulun moras, no
oin halai.
c. Hasa’e
pojsaun ulun nia husi 15-300 .
d. Fó
instrusaun ba familia hodi kolia ho pasiente lor-loron.
|
Kliente nia nivel
konsiensia diak oituan ona maibe koalia sei konfujaun hela no stimulus
komesa iha fali ona no hare sei dauk
mós.
Rezultadu hatudu katak GCS : E3, V3, M3
|
||
10/05/2016
15h.00
|
Mudansa perfusaun serebral a/h Interupsaun fluksu
sanguine no edema cerebral
|
a. Obseva
ba nivel konsiensia pasiente nia rezultadu
hatudu katak GCS : E4, V5, M6.
b. Observa
ba estadu neorolojiku ho kondisaun normal, avalia karik iha ulun moras, no
oin halai.
c. Hasa’e
pojsaun ulun nia husi 15-300 .
Fó instrusaun ba familia hodi
kolia ho pasiente
|
Kliente nia nivel konsiensia normal fali ona no
bele koalia ho interasaun ne’ebe mak dia’k no matan hare mos los ona i bele
konta ona kronolojia husi asidente ne’e.
Rezultadu hatudu katak GCS : E4, V5, M6.
|
||
2.
|
10/05/2016
08h.00
|
Inbalansu likidu a / h Volume raan ne’ebe mak sai
barak.
|
a. Avalia
sinais dehidrasaun nia.
b. Kontrola
likidu input no autput no hakerek nia rejultadu ho karakter likidu ne’ebe sai
no tama.
c. Kolaborasaun
ho doutor hodi bele fó be tuir indikasaun ne’ebe mak iha.
Kolaborasaun atu halo ezaminasaun lab. Ba
kalium/fosforo serum, Ht no albumin serum.
|
Pasiente ran ne’ebe mak fakar para ona no la hamosu dehidrasaun ruma
|
|
3.
|
10/05/2016
8h.00
|
Risku infeksaun a/ h hemoragia cerebru.
|
a. Mantein
aseptic no antiseptic uja teknika fase liman nia.
b.Observasaun
ba area kulit ne’ebe mak hetan estragus, avalia ba kondisaun kanek, hakerek
karik mosu mean-mean, bubu, pus iha area ne’ebe mak monta ekipametu ruma.
c. Fó
instrusaun ba pasiente atu konsumu hahan ho bé ne’ebe mak adekuadu.
d.
Limitasaun ba area
ne’ebe mak iha posibilidade hada’et infeksaun.
e. Avalia
resultadu husi lab, hakerek karik iha leukositis.
Kolaborasaun ho pesoal saude sira fó aimoruk
antibiotiku.
|
Pasiente nia kanek rekopera parte balun dei’t.
|
|
10/05/2016
11h.00
|
Risku infeksaun a/ h hemoragia cerebru.
|
a. Mantein
aseptic no antiseptic uja teknika fase liman nia.
b.Observasaun
ba area kulit ne’ebe mak hetan estragus, avalia ba kondisaun kanek, hakerek
karik mosu mean-mean, bubu, pus iha area ne’ebe mak monta ekipametu ruma.
c. Fó
instrusaun ba pasiente atu konsumu hahan ho bé ne’ebe mak adekuadu.
d.Limitasaun
ba area ne’ebe mak iha posibilidade hada’et infeksaun.
e.Avalia
resultadu husi lab, hakerek karik iha leukositis.
Kolaborasaun ho pesoal saude sira fó aimoruk
antibiotiku.
|
Pasiente hateten nia sente sei okupadu no sedauk
rekopera total.
|
||
10/05/2016
15h.00
|
Risku infeksaun a/ h hemoragia cerebru.
|
a. Mantein
aseptic no antiseptic uja teknika fase liman nia.
b.Observasaun
ba area kulit ne’ebe mak hetan estragus, avalia ba kondisaun kanek, hakerek
karik mosu mean-mean, bubu, pus iha area ne’ebe mak monta ekipametu ruma.
c. Fó
instrusaun ba pasiente atu konsumu hahan ho bé ne’ebe mak adekuadu.
d.Limitasaun
ba area ne’ebe mak iha posibilidade hada’et infeksaun.
e.Avalia
resultadu husi lab, hakerek karik iha leukositis.
f. Kolaborasaun
ho pesoal saude sira fó aimoruk antibiotiku.
|
Kanek sedauk diak tamba sei iha bubu ba area
ne’ebe mak hetan kanek no muda ba sala interamentu.
|
6.
AVALIASAUN
No
|
Data no horas
|
Diagnostiku
|
Availiasaun
|
Paraf
|
1
|
10/05/2016
8h.00
10/05/2016
11h.00
10/05/2016
15h.00
|
Mudansa perfusaun serebral a/h Interupsaun fluksu
sanguine no edema cerebral
|
S : Kliente
nia nivel konsiensia sedauk diak tamba sei dauk bele koalia ho di’ak no hare
sei dauk mós.
O : monta nafatin oxijeniu 2L honia GCS E1 M2 V1,
sinais vitais PA:100/75mmHG, RR : 20x/mnit, P : 100x/mnit, T : 36.50C.
A : problema sedauk resolve
P : intervensaun kontinua
S :
Kliente nia ivel konsiensia diak oituan ona maibe koalia sei konfujaun hela
no stimulus komesa iha fali ona no
hare sei dauk mós
O : observa
ba pasiente nia nivel konsiensia GCS E3 M3,
V3
A :
problema balun resolve ona
P :
intervensaun kontinua
S : Kliente
nia nivel konsiensia normal fali ona no bele koalia ho interasaun ne’ebe mak
dia’k no matan hare mos los ona i bele konta ona kronolojia husi asidente
ne’e.
O : observa ba nivel konsiensia normal fali ona.
Ho nia valor GCS E4, V5, M6
A : problema resolve ona.
P : intervensaun sucessu.
|
|
2
|
11/05/2016
8h.00
|
Inbalansu likidu a / h Volume raan ne’ebe mak sai
barak.
|
S :
Pasiente ran ne’ebe mak fakar para ona
no la hamosu dehidrasaun ruma.
O : observa la hamosu sinais ruma kona-ba sinais
dehidrasaun.
A : resolve ona
problema balun de’it
P :
intervensaun kontinua.
|
|
3
|
12/05/2016
8h. 00
11h.00
15h.00
|
Risku infeksaun a/ h hemoragia cerebru.
|
S :
Pasiente nia kanek rekopera parte balun dei’t.
O : observa
ba area kanek refere sei iha pus no
bubu.
A :
problema la resolve
P : intervensaun kontinua
S :
Pasiente hateten nia sente sei okupadu no sedauk rekopera total.
O : observa
iha area ne’ebe mak kanek sei bubu no pus.
A :
problema sedauk resolve
P :intervensaun
kontinua
S : Kanek
sedauk diak.
O : observa iha area kanek sei iha bubu no pus.
A : problema la resolve.
P : intervensaun kontinua no muda pasiente ba iha
sala internamento no traca hela PID.
|
|
CAPITULU III
3.1.KONKLUZAUN
Trauma cranium hanesan kauza
ida ne’ebe mak importante tebes ba ema nia vida
tamba bele halakon ema vida ka mate no aleijadu, ho nune’e ema
enfermeiro/a tenke halo kuidadus lalais no lós tuir area etapa enfermajen nia
no prontu atu halo atendementu iha 24 horas nia laran.
3.2.BIBLIOGRAFIAS
Tidak ada komentar:
Posting Komentar